“Lähen panen lapse magama” ehk kuidas Pisike E tuttu jääb

“Lähen panen lapse magama.” Lastega sõbrannadega vesteldes tuli ikka ette, et lastel jõudis kätte uneaeg. Eelkõige pean silmas ööund. Ega ma magama panemisele kui protsessile toona eriti ei mõelnud. Peast käis ehk korra läbi peamiselt filmides nähtu, kuidas ema (vahel ka isa) läheb lapsega tema tuppa, loeb veidi muinasjuttu, ütleb head ööd ja laps keerabki end kenasti magama. Pisemate laste puhul kiigutatakse teda veidi süles ja siis pannakse võrevoodisse või hälli ning uinunud nad ongi.Kindlasti kuskil kellelgi see nii käibki, kuid mitte meil. 🙂 Meil käib magama panemine veidi põnevamalt. Koos une-eelse rutiini ja magama jäämisega võtab see aega umbes 1  kuni 1,5 tundi.

Pisike E muutub unisemaks kella 6-7 paiku õhtul. Alguses proovisime päris pikka aega seejärel rahulikumalt mängida ja tegeleda. Ökobeebi uneloengus selgitati aga, et uuringute kohaselt ei ole see vajalik ja lapsega võib ka aktiivselt mängida. Eeldusel muidugi, et ta juba üleväsinud ei ole, sest siis jääb laps veelgi raskemalt magama. Kuna issi tavaliselt alles selleks ajaks koju jõuab, siis nüüd mängibki temaga veel veidi aktiivsemalt. Televiisorit ja raadiot jällegi ei ole hea enne magama minekut lasta vaadata või ka niisama taustaks mängida (nii õhtul kui tegelikult ka päeval). Pisikesele E-le multikate näitamisega me ei kiirusta ja televiisor mängib tema ärkvel olemise aja jooksul tavaliselt ehk kuni tund aega.

Meie une-eelne rutiin

Kella poole 7 ja 7 paiku õhtul alustame une-eelse rutiiniga, mis kokku kestab umbes 30 minutit sõltuvalt sellest, kas teda vannitame või mitte. Une-eelset rutiini on soovitatav kasutada, et laps paremini ööune saabumiseks valmis ja rahulikum oleks.

• (Korjame üheskoos asjad kokku ja paneme mänguasjakasti)
• Õhtune pissitamine potil
• Ööriiete selga panemine
• Hammaste, käte ja näo pesemine
• Kolmel korral nädalas eelneb sellele ka vannitamine, mida ta väga naudib
• Paari loomaraamatu koos vaatamine
• Kustutan tule ja mässin ta kenasti teki sisse
• Pakun hilisõhtuse kõhutäie ning samal ajal silitan selga ja teen jalgadele-kätele tasakesi massaaži või kussutan-kiigutan samal ajal püsti seistes

Magama uinutamine

Peale seda sõltub kõik aga sellest, kui hästi ta magama jääb. Hakkan vaikselt unelaulu laulma ja tõusen toolilt kussutamiseks-kiigutamiseks püsti. Kui tundub, et Pisike E on rahulikumalt hingama hakanud, siis proovin teda võrevoodisse panna. Seda võib õnnestumiseni olla tarvis teha  1-4 korda (on ka rohkem kordi olnud). Kui ta panemise peale kohe end keerab ja upakile ajama hakkab, siis tean, et ei aita muud, kui tavaliselt uuesti rinda pakkuda ning kussutada.

Süles olles proovis vahepeal mitu nädalat end nö vibusse ajada, nii et pea ja ülakeha on allpool. Selline poos tegi randmed üsna hellaks ja pikem kussutamine andis kenasti ülakeha pingena tunda. Nii et regulaarsed venitusharjutused ja mis veel parem, ülakeha massaaž kulus sel perioodil ikka väga ära. Nüüd püüab süles pigem püsti ajada, ringi vaatama hakata ja mind teda huvitavate asjade pole liikuma innustada (teeb rõõmsa häälega ähh-ähh ja vaatab soovitud suunas). Sel juhul lasen tal natuke ringi vaadata ja püüan tagasi pikali sülle saada. Vahel ei aita muidugi midagi muud kui veidikeseks tagasi mängima minna ja siis uuesti proovida.

Muidugi on selle kõige juures äärmiselt armas, kuidas ta rinda imedes pikalt silma vaatab ja kuidas need vaikselt kinni vajuma hakkavad. Kuidas ta unelaulule kaasa ümisema hakkab või talle omast unehäält teeb. Vahepeal naeratades, vahepeal elevil olles end püsti ajades. Kuni väike keha lõpuks vaikselt rahulikumaks muutub ja tasase hingamise saatel unne vajub. : )

Uute oskuste omandamine ja magamajäämise eripärad

Praeguseks olen 1,5 kuud harjutanud Pisikest E-d võrevoodis magama ja  teinud vahelduva eduga leebet unekooli. Tavaliselt ärkab ta öö jooksul 5 korda ja umbes kella 2-3ni magab võrevoodis. Sel ajal võtan ta virgumise korral enda kõrvale magama ja päriselt ärkame umbes 7 paiku. Unekooliga alustasin peamiselt seetõttu, et beebi hakkas end püsti ajama ja voodis ei olnud enam turvaline. Varem panin teda magama peamiselt nii, et heitsime koos temaga suurde voodisse või madratsile pikali ja imetasin kuni hakkas magama jääma. Vastavalt arenguetapile siples väga palju. Kui keeramine ja roomamine selgeks saama hakkas, siis hakkas ta rahutult ka magama panemise ajal ja öösel ärgates kohe samu liigutusi tegema. Käputamisoskuse arenedes ajas end käpukile ning hakkas mööda voodit liikuma ja maha ronima. Sama lugu oli istumise ja seismise lisandumisega : ) Viimasega tõusis minu najal, mööda seina või võrevoodit püsti ning hakkas ringi turnima. Ehk siis oli vaja pidevalt teda tagasi pikali panna ja uinutada proovida. Trenn ja kannatlikkuse vormimine missugune. : ) Kui mul vahel päeval väsimus liiga suur on (või kui võrevoodisse magama jäämisest keeldutakse),siis proovin ka ise veidi magada ja Pisikese E võtan võrevoodi panemise asemel enda kõrvale. Ka siis tuleb ette seda, et enne magama jäämist hakatakse käpuli voodis liikuma või madratsilt maha ronima.

Leebest unekoolist kirjutan pikemalt siin (varsti) ja Pisikese E magamise harjumustest siin.

Viited

1. Ökobeebi
2. Raamat “Nututa uni“
3. Unekool.ee
4. Pere ja Laps artikkel “Lapse uneharjumuste kujundamine“

Millest ma kõige rohkem puudust tunnen?

Magamisest, on õige vastus. Just nii nagu naine pildil.  Ja kvaliteetsest uneajast tunnen ka puudust. : ) Lapse saamise järel on vähene ja katkendlik uni üsna tavapärane, kuid ka siin sõltub palju beebi eripärast.

Öine magamine

Foto allikas: gettyimages.com

Pisike E on juba sünnist saati öösel tiheda ärkamisega olnud. Peatselt peale sündi hakkas 10-11 tunnise ööune ajal ärkama 8-10 korda. Kuigi läksin koos tema uinutamisega ka ise magama, siis hommikul oli vahel isegi suurem väsimus kui õhtul magama jäädes : ). Öösel oli vaja korduvalt toita, mähkmeid vahetada ja beebi uuesti magama uinutada. Vahel oli Pisike E nende protseduuride ajal rahulik, üldiselt aga viril. Kes ikka unisena keset ööd ülal olla tahaks. Oli ka perioode, kui ta öösel tunniks-paariks ärkvele jäi ja tagasi magama uinutamine eriti ei toiminud. Võtsin ta sülle, endale näksimiseks kõrvale müslibatooni ning lülitasin hääletuna sisse teleka, et ma ise istudes magama ei jääks. Umbes 5.-7. elukuu paiku jäi ärkamiste kordade arv 4-5 kanti, kuid uskumatul kombel tuli ette ka öid, kus Pisike E ärkas vaid 2-3 korda.

Päevased uned

Emal soovitatakse magada samal ajal kui laps päevaunesid teeb. Eriti veel siis, kui ööuned on katkendlikud. Mõte on hea, kuid teostus ei olnud meil nii lihtne. Sisuliselt samuti sünnist saati tegi Pisike E päeval neli uinakut kestvusega 30-40 minuti. Esimestel kuudel jäid need uinakud ikka 30 minuti kanti. Magama jäämisele võis eelneda mitukümmend minutit toitmist, krooksutamist ja sättimist. Seda tegingi kas teda süles hoides või üheskoos suures voodis olles, kus teda erinevatel põhjustel võrevoodisse ümber tõstma ei hakanud. Katsetasin mitmeid meetodeid päevaseid unesid pikendada, kuid tulemusteta. Lugesin arvamusi, et Pisike E võib vajada rohkem lähedust ja olla rahutum, kuna sündis siia ilma erakorralise keisrilõike abil.

Oma väsimuse ja unevõlaga aga ei suutnud ma ise magama jääda, vähemalt mitte nii kiiresti. Kui õigesti mäletan, siis esimese päevase uinaku tegime koos, kui Pisike E oli umbes nelja-viiekuune. Selliseid uinakuid on mul nüüd ikka vahel ette tulnud, kuid oma pooleli jäänud unetsüklist ärgates kumiseb pea ikka korralikult. Puhata, küll mitte magades, aitas aga see, et käisin alates beebi kolmandast elunädalast kuni sisuliselt detsembrini 1-2 korda päevas jalutamas tehes päeva peale kokku vastavalt ilmale ja jõuvarudele 4-15 kilomeetriseid jalutuskäike. Nii vihmas, tuules kui ka päikeselõõsas. Jalutuskäigud jäid veidi soiku, kui maha sadas nii suur lumekogus, et siin maakohas kodust vankriga vahepeal liikuma enam ei pääsenud ja külmakraade palju oli.

9.-10. elukuul on öiste ärkamiste arv jäänud 5 kanti ning päevaseid uinakuid on 3. Tavaliselt endiselt siiski 30-45 minuti pikkused. Vahel tuleb ette ka 1-2 tunniseid põõnamisi, millest mõnede ajal olen temaga koos magama sattunud. Oh seda õnne : )

Beebide emade gruppides ikka vahel arutleti selle üle, kui palju ja kuidas kellegi lapsed magavad. Minule tundus küll, et enamikul magasid beebid väheste ärkamistega juba üsna noorelt. 2-3 ärkamist, millest söödi vaid ühel korral. Mõni ärkas juba paarikuuselt vaid ühe korra söömiseks ja magas edasi. Muidugi oli ka sellise rütmiga beebisid nagu on Pisike E. Mõned veidi noorematebeebidega sõbrannad, kelle lastel magamine paremini on, imestavad ka, kuidas mul päev õhtusse jõuab ja toimetused jms tehtud saan. Alguses oli väga raske tegelikult, sest tal oli suur toidutagasi heidi, kakas tihti ning minul oli keisrilõike järel liigutamine pikalt raske ja valus. Kergemaks hakkas muutuma kui Pisike E oli 3.-4. kuune. Meil oli välja kujunenud päevaplaan ja mina sain taas mitmekesisemalt sööma hakata. Keisrilõikega seotud valud ja ebamugavused olid taandumas.

Praegu püüan end umbes kella 11 paiku õhtul magama jääma harjutada, et unetunde kokku rohkem tuleks. Jätkan Pisikese E leebet unekooli sh võrevoodisse magama harjutamist, et me mõlemad rahulikumalt magada saaksime. Kindlasti tuleb veel aeg, kui saan madratsilt tagasi suurde voodisse magama minna ja Pisike E magab rahulikult terve öö. Mõned korrad on pereisa hommikul või päeval beebiga kauem tegelenud, nii et mina olen saanud pikendada oma ööund või teha päevased uinakud. Need on väga turgutavad ja energiat andvad olnud. : )

Viited

1. Leebe unekool
2. Beebi magamine (eng)
3. Põhjalikult beebi unetsüklitest ja magama harjutamisest (eng)